Meie kooli lugu


Paar aastat tagasi hakkasime muret tundma selle üle, et kahe aasta pärast lähevad meie mõlema lapsed esimesse klassi. Millised koolid me nende jaoks valime? Rääkisime üksteisele oma kodukoha koolidest, kus ka meie vanemad lapsed juba õpivad. Toredad koolid on. Samas, omades teadmisi uuenduslikust õpikäsitusest, tundsime, et meie lapsed võiksid osa saada millestki enamast.

Unistasime pisut, milline siis võiks olla see kool, kuhu oma lapsed suurima rõõmuga saadaksime. Selle kooli klassides on vähem õpilasi, et õpetaja jõuaks märgata iga lapse huvi ja andekust. Last võrreldaks vaid tema endaga, et ta õpiks tundma oma tugevusi ja ka nõrgemaid külgi ja tunneks rõõmu oma saavutuste üle. Lapsed, õpetajad ja lapsevanemad oleksid justkui üks pere, seal hoitaks omavahelisi häid suhteid ja kui peaksid ka pinged tekkima, siis neid märgatakse ja nendega tegeletakse. 

Õpilane kuulaks, räägiks kaasa, seaks kahtluse alla, otsiks infot, jagaks infot, töötaks üksi ja grupis. Õpetaja annaks õpilasele põhjalikku tagasisidet, kirjeldades tehtud töö tugevaid ja nõrgemaid külgi. Teadmised, mida lapsed omandavad,  omavahel ja praktilise eluga seotud. Koduseid õppetöid ei oleks. Ja mis kõige tähtsam, õpetajate silmad säraksid, sest neile meeldib töötada lastega.

Kui olime unistanud, siis tegime  nalja, et kui  me sellist kooli ei leia, tuleb see ise ära teha.

Tehtud naljast tekkis idee, mis alguses tundus olevat liiga suur amps, aga kui nägime, et Kalli-kalli lasteaia lapsevanemad mõtlevad samas suunas ja oleksid valmis nõu ja jõuga abistama, oligi juba liiga hilja – sõrm oli antud.

Seejärel kaasasime kooli loojate gruppi mitmeid professionaale, kellega koostöös kirjutasime kooli õppekava ja ainekavad. Planeerisime klassiruume ja kooli töökorraldust. Suur aitäh teile kõigile, kes te koos meiega selle põneva ja toimeka tee ette võtsite!

Meie toimetame edasi, sest palju on veel teha! 

Aitäh usalduse eest ning rõõmsate kohtumisteni

Signe Suurväli, Kalli-kalli lasteaia tegevjuht

Carol Tarre, Kalli-kalli lasteaia direktor

Emili Kooli nime lugu


Emil või Emili viitab J. J. Rousseau teosele "Émile ehk kasvatusest". 

Seda peetakse üheks lapsekeskse pedagoogika alustekstiks. Rousseau leidis, et kogu õppe- ja kasvatustöö tuleb rajada laste enesesuunamisvõimele ja „looduslikele arengujõududele“. Kasvatuse eesmärk on teha inimene õnnelikuks, heaks, vabaks ja arukaks.

Haridus ei peaks koosnema lastesse informatsiooni kallamisest kõrgelt struktureeritud koolisüsteemi raames. Pigem peaks haridus looma situatsiooni, kus lapse loomulikud võimed ja huvid saaksid toitu, leiaksid väljundi. Rousseau arvates on igal lapsel loomulikult rikkalik hulk positiivseid instinkte ning parim haridus olekski selline, mis lubaks neid impulsse aktualiseerida, tegelikkuseks muuta.

Neist juba 18. sajandil kirjapandud mõtetest on inspiratsiooni saanud ka meie arusaamade sellest, missugune peaks olema loomulik, lapsest lähtuv ning lapse õpihimu elavdav haridus.